Paljud tööandjad on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid pingutusi töökeskkonna parendamiseks – soetatakse ergonoomilisi töövahendeid, luuakse võimalusi liikumiseks ja puhkamiseks, ehitatakse isegi võimlemisnurki või jõusaale. Need on kiiduväärt sammud ja oluline osa tervislikust töökeskkonnast.

Ent sageli jääb tähelepanuta kõige olulisem tegur – töötajate teadlikkus. Kui töötaja ei mõista, miks probleemid tekivad ja kuidas neid vältida, jäävad ka parimad vahendid kasutamata või valesti kasutatuks. Füüsilise töökeskkonna arendamine on vaid üks osa töötajate terviseprobleemide ennetamisel.

Valude ennetamine ei saa toimida ainult tööandja pingutusena – see vajab kolmepoolset koostööd:

• Tööandja roll on tagada ohutu ja tervist toetav töökeskkond, töökorraldus ja vahendid.

   

   

• Töötaja vastutus on kasutusele võetud lahendusi mõistlikult rakendada, järgida ohutusjuhiseid ning hoida enda tervist ka töövälisel ajal – sh uni, liikumine, taastumine.

   

   

• Tervishoiuspetsialisti ülesanne on toetada mõlemaid osapooli tõenduspõhiste teadmistega: anda selgitusi valude põhjustest, hinnata riske ning pakkuda koolitusi, konsultatsioone ning sekkumistegevusi, mis aitavad kujundada arusaama ja praktilisi oskusi valude ennetamiseks.

   

   

Tõhus töötervishoid ei tähenda ainult ergonoomilisi toole või laudu – see tähendab hea tervisekirjaoskusega inimesi.