Valu on üks levinuimaid põhjuseid, miks inimesed pöörduvad tervishoiutöötaja poole – olgu selleks arst, füsioterapeut või õde. Ometi tunnistavad paljud spetsialistid, et neil napib teadmisi, et mõista valu olemust, hinnata selle tähendust või pakkuda patsiendile kaasaegset ja tõenduspõhist tuge. Eriti kerkib see probleem esile pikaajalise ehk kroonilise valu korral, kus esialgne haigus või vigastus ei pruugi enam olla valu tekke ega olemusega selgelt seotud.
Sageli jäävad märkamata ka need patsiendid, kelle valu on alles subakuutses faasis, kuid kellel on suur risk kroonilise valu kujunemiseks. Kui riskitegureid õigel ajal ei märgata ega adresseerita, jääb patsient ebapiisava tähelepanuta ning võib kuude jooksul kujuneda krooniliseks valutajaks.
Just siin tuleb mängu tõenduspõhine täiendkoolitus: kuna tervishoiutöötajate baasõpe on mahukas ja tihe, ei mahu sinna paratamatult kõik vajalik. Seetõttu on professionaalse arengu järjepidev jätkamine ülioluline.
Usume, et enamus tervishoiutöötajaid vajab valu teemal tõenduspõhiseid täiendkoolitusi, et pakkuda valuga patsiendile parimat võimalikku abi.
1. Valu on kõige sagedasem kaebus tervishoius
Valu on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed tervishoiuteenuseid kasutavad. See ei ole juhuslik – valu mõjutab otseselt inimese funktsioneerimist, põhjustades mitmesuguseid tegevus- ja osaluspiiranguid. See võib piirata liikumist, häirida keskendumist, takistada und ning soodustada ärevuse, depressiooni ja teiste vaimse tervise probleemide teket.
Valu takistab inimestel tegelemast tähendusrikaste tegevustega – olgu selleks töö, pereelu või hobid. Pikaajalise ehk kroonilise valu korral võivad inimesed jääda töölt eemale kuudeks või isegi aastateks. Samuti kannatab sotsiaalne elu: inimesel võib olla keeruline osaleda seltskondlikes tegevustes või säilitada oma rolle peres ja kogukonnas.
Kuna valu mõjutab igapäevaelu nii füüsilisel, vaimsel kui sotsiaalsel tasandil, on oluline, et iga tervishoiutöötaja mõistaks selle nähtuse mitmetahulist olemust. Kaasaegsed teadmised valu mehhanismidest, hindamisest ja nõustamisest on kriitilise tähtsusega, et pakkuda patsiendile sisulist ja tõenduspõhist tuge.
2. Tervishoiutöötaja hariduses käsitletakse valu liiga pinnapealselt
Kuigi valu on üks peamisi kaebusi, millega patsiendid tervishoiutöötaja poole pöörduvad, on valuteemaline õpetus tervishoiualases baasväljaõppes endiselt üllatavalt napp. 2011. aasta rahvusvahelise uuringu põhjal moodustas valualane õpetus meditsiiniteaduste õppekavades alla 1% kogu õppetööst. Eestis pole veel sarnast laiapõhjalist uuringut tehtud, kuid teada on, et arstiõppes puudub kohustuslik valu käsitlev õppeaine. Valu käsitletakse pinnapealselt erinevates ainetes hajutatult, kuid süstemaatilist ja terviklikku lähenemist ei õpetata. Õenduse õppekavas spetsiaalset valuainet samuti ei ole – teadmised saadakse pigem praktikast, mille kvaliteet ja tõenduspõhisus võivad varieeruda. Füsioteraapia valdkonnas on olukord paranenud: Tartu Ülikoolis on nüüd magistritaseme õppekavasse lisatud kohustuslik valukäsitluse aine.
Valualaste teadmiste lünka on mõõdetud ka empiiriliselt. Levinum hindamismeetod on valu neurofüsioloogia küsimustik (NPQ – Neurophysiology of Pain Questionnaire). Rahvusvahelises uuringus vastas NPQ küsimustele õigesti vaid 55% 3. aasta arstitudengitest, 69% füsioteraapia tudengitest ja 42% toitumisteaduse üliõpilastest. Tartu Ülikooli magistritöös (Barkova, 2021) selgus, et Eestis on tulemused sarnased: viimase aasta arstitudengid vastasid õigesti keskmiselt 65% küsimustest, füsioteraapia üliõpilased 52% ja õenduse tudengid vaid 45%.
Arvestades, et NPQ keskendub üksnes valualastele baasteadmistele, näitab see hästi, et valuõpet ei ole tervishoiutöötajate kõrghariduses piisavalt ning täiendkoolitus on kaasaegseks patsiendikäsitluseks vajalik.
3. Praktikas käsitletakse valu sageli läbi vananenud arusaamade ja meetodite
Pikaajaline kogemus tervishoius töötava spetsialistina on näidanud, et valu selgitatakse patsientidele sageli vananenud biomeditsiinilise mudeli järgi. See tähendab, et valu põhjuseks peetakse üksnes struktuurseid tegureid, nagu vigastuse tüüp, rüht, piirangud liigeste liikuvuses või lihaste elastsuses. Kuigi ägeda valu korral mängivad bioloogilised tegurid tõesti peamist rolli, ei kehti see kroonilise valu puhul – seal on valu palju keerulisem ja mitmetahulisem nähtus. Enamus tervishoiutöötajaid ei mõista valu erinevaid tüüpe ega käsitle neid erinevalt.
Biomeditsiiniline valukäsitlus võib kroonilise valu korral olla mitte ainult ebapiisav, vaid isegi kahjulik. Kui patsiendile antakse eksitavaid selgitusi, tekivad sageli väärarusaamad, mis mõjutavad tema käitumist: inimene võib hakata vältima liikumist, elada pidevas hirmus ja kogeda vaimse tervise probleeme.
Tänapäevane teaduspõhine valukäsitlus tugineb biopsühhosotsiaalsele mudelile. Selle kohaselt on lisaks bioloogilistele teguritele olulised ka psühholoogilised ja sotsiaalsed aspektid – näiteks patsiendi uskumused, varasemad kogemused, emotsionaalne seisund, töötingimused ja sotsiaalne tugi. Mõistes seda mudelit, on võimalik varakult tuvastada kroonilise valu riskitegureid ning sekkuda viisil, mis muudab valu kulgu positiivsemaks ja parandab patsiendi toimetulekut.
4. Valu mõju ulatub indiviidist ühiskonnani
Valu mõjutab meid väga erinevatel tasanditel – alates üksikisikust kuni kogu ühiskonnani. Individuaalsel tasandil tähendab see sageli seda, et inimene ei suuda osaleda igapäevategevustes, jääb eemale tööelust, loobub hobidest või tõmbub tagasi sotsiaalsetest suhetest. Tähendusrikkad tegevused jäävad soiku ning sellega kaasneb sageli ka vaimse tervise halvenemine.
Ühiskondlikus plaanis on mõju veelgi laiem. Maailma suurim haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (The Lancet) – on korduvalt järeldanud, et valu levimus on kasvutrendis ning see on üks olulisemaid globaalse haiguskoormuse põhjustajaid. Kõige sagedasemad probleemid on alaseljavalu, migreen, kaela- ja õlavöötme valud ning osteoartroosist tingitud liigesevalud.
Kuigi valu ei ole enamasti eluohtlik, on selle mõju pikaajaline ja kurnav. Kroonilise valuga inimene võib jääda aastateks tööturult eemale ning vajada toimetulekuhüvitisi ning sotsiaalteenuseid. Samuti vajatakse sageli ulatuslikult tervishoiuteenuseid – alustades perearstist, lõpetades eriarstide, korduvate uuringute ning pikaajaliste ja kallite teraapiatega.
Siin peitubki tervishoiutöötaja rolli kriitiline tähtsus. Kui suudame valuprobleeme varakult märgata, tõhusamalt ravida ning patsientide toimetulekut parandada, vähendame mitte ainult inimese isiklikke kannatusi, vaid ka ühiskondlikku ja majanduslikku koormust. See loob rohkem võimalusi teiste oluliste terviseprobleemide lahendamiseks.
5. Patsientide ootused tervishoiutöötajatele on muutunud - oodatakse mõtestatud abi
Viimastel aastatel on selgelt muutunud patsiendi käitumine ja ootused. Ühelt poolt on info kättesaadavus jõudnud uuele tasemele – taskus olev nutiseade ja tehisintellekt võimaldavad paljudel patsientidel kiirelt ja arusaadavalt omandada teadmisi oma terviseseisundi kohta. Teisalt on kasvanud ka usaldamatus teaduspõhise meditsiini vastu ning üha laiemalt levib valearusaamu toetav infomüra.
See viib paradoksaalsesse olukorda: üha rohkem patsiente saabub vastuvõtule põhjaliku, ent ebaühtlase infopagasiga – mõni on tõesti teadlik, teine eksitatud. Mõlemal juhul ootab patsient selgitusi. Nii võibki tervishoiutöötaja leida end olukorrast, kus küsimustele vastamine nõuab nii värskeid teadmisi kui ka selget ja usaldust loovat suhtlemisoskust. Sageli on patsient end valuteemadega juba enne visiiti kurssi viinud ning mõnel juhul võib tema teadlikkus isegi ületada vastuvõtva spetsialisti teadmised.
Eriti terav on see kroonilise valu korral, kus on vaja ümber lükata müüte, kujundada uusi arusaamu ning luua taastuv usaldus tervishoiusüsteemi vastu. Valu mõistmise ja selgitamise oskus algab lihtsast neurofüsioloogiast, ent selle efektiivne edastamine eeldab ka teadlikku kommunikatsiooni.
Just sellele keskenduvad meie täiendkoolitused: aitame tervishoiutöötajatel mõista valu mehhanisme ning õpetame, kuidas neid teadmisi patsiendile edasi anda viisil, mis on arusaadav, rahustav ja toetab koostööd.
Valuteemaline täiendkoolitus aitab tervishoiutöötajal täita lünki baasväljaõppes, saada juurde uusi vaatenurki ja tugevdada oma pädevust keeruliste juhtumite käsitlemisel
Valu on keerukas ja mitmetasandiline nähtus, mis mõjutab inimesi sügavalt – nii füüsiliselt, vaimselt kui ka sotsiaalselt. Ometi on valualased teadmised tervishoiutöötajate baasväljaõppes sageli puudulikud, ning kliinilises praktikas levinud arusaamad põhinevad tihti vananenud mudelitel. Tervishoiusüsteemi ees seisavad uued väljakutsed: teadlikumad patsiendid, kasvav haiguskoormus ja vajadus efektiivse, mõistva ja teaduspõhise lähenemise järele.
Valuteemaline täiendkoolitus aitab tervishoiutöötajal täita lünki baasväljaõppes, saada juurde uusi vaatenurki ja tugevdada oma pädevust keeruliste juhtumite käsitlemisel. See on üks oluline samm teaduspõhise praktika ja parema ravitulemuse suunas.
Kui soovid osata selgitada valu lihtsalt ja teaduspõhiselt, mõista selle tagamaid ning olla valmis tänapäevaste patsientide ootusteks, siis ootame sind meie koolitustele.
Vaata koolitusi siit.
Kasutatud allikad:
- Briggs EV, Carr EC, Whittaker MS. Survey of undergraduate pain curricula for healthcare professionals in the United Kingdom. Eur J Pain. 2011 Sep;15(8):789-95. doi: 10.1016/j.ejpain.2011.01.006. Epub 2011 Feb 16. PMID: 21330174. https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21330174/
- Adillón, C., Lozano, È. & Salvat, I. Comparison of pain neurophysiology knowledge among health sciences students: a cross-sectional study. BMC Res Notes 8, 592 (2015). https://bmcresnotes.biomedcentral.com/articles/10.1186/s13104-015-1585-y
- Barkova, K. Arstiteaduse, õenduse ja füsioteraapia üliõpilaste teadmised valu neurofüsioloogilistest mehhanismidest. Magistritöö. Tartu Ülikool, 2011. http://hdl.handle.net/10062/81725
- Rice, Andrew S.C.; Smith, Blair H.; Blyth, Fiona M.. Pain and the global burden of disease. PAIN 157(4):p 791-796, April 2016. https://journals.lww.com/pain/citation/2016/04000/pain_and_the_global_burden_of_disease.6.aspx
- https://www.thelancet.com/gbd