Tööga seotud valud: tööandja roll ja koolitusvõimalused

Kirjutas |
tooga seotud valu koolitus

Valu tunneb tööl märkimisväärselt palju inimesi. Eestis on leitud, et enamus kontoritöötajatest on tööl olles häirivat valu tundnud vähemalt korra poole aasta jooksul. Valu töö tüüpi ei küsi ning ka füüsilise töö tegijad tunnevad valu sageli. Kuigi töökeskkonnad ja töövahendid muutuvad kaasaegsemaks, siis tööga seotud valude levimus on endiselt kõrge. On leitud, et Euroopas mõjutavad need miljoneid töötajaid ja lähevad tööandjatele maksma miljardeid eurosid. Arvestades, et inimene veedab tööl ligikaudu kolmandiku ööpäevast, on tööandjal oluline roll töötajale tervisliku töökeskkonna loomisel, seehulgas vastutus aidata kaasa tööga seotud valude ennetamisele. Valude ennetamine algab omakorda teadlikkusest – tööandjal on selles võtmeroll.

Tööga seotud valu - nähtamatu aga kulukas probleem

Tööga seotud valuks peetakse valu, mis on tekkinud töö tõttu või segab töötajal oma tööülesannete täitmist. Kuna valu ei ole nähtav ega nakkav, peetakse seda sageli isiklikuks probleemiks – ja töötaja on valuga tööl kohal seni, kuni ta suudab kuidagigi oma ülesandeid täita. Haiguslehele jäädakse enamasti alles siis, kui valu on muutunud talumatuks või häirib juba ka lihtsamaid igapäevatoiminguid.

Paljud töötajad ei julge juhile või tööandjale oma valudest rääkida. Valu on isiklik kogemus, mida on teistel raske mõista. Kardetakse, et muret pisendatakse, nähakse seda „liialdamisena“ või tajutakse seda kui nõrkust. Ometi on varajane märkamine ja sekkumine võtmetähtsusega. Kui valu jääb pikalt tähelepanuta ja kujuneb krooniliseks, suureneb märkimisväärselt risk, et töötaja jääb töölt eemale kuudeks või isegi aastateks. 

Tööandja jaoks tähendab see haiguspäevi, vähenenud tootlikkust ja sageli keerulist asenduste korraldamist. Uuringud näitavad, et investeeringud tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste ennetusse – sh teadlikkuse tõstmisse ja koolitamisse – toovad end mitmekordselt tagasi. Tervem töötaja on produktiivsem, pühendunum ja kauem tööl.

haiguspaevad toovoimetus tooandja valu peavalu
Valu tõttu tekkivad haiguspäevad ja asendamisvajadus võivad olla tööandjale omakorda paras peavalu.

Tööga seotud valude ennetamine toimub kolmepoolses koostöös

Paljud tööandjad on viimastel aastatel teinud märkimisväärseid pingutusi töökeskkonna parendamiseks – soetatakse ergonoomilisi töövahendeid, luuakse võimalusi liikumiseks ja puhkamiseks, ehitatakse isegi võimlemisnurki või jõusaale. Need on kiiduväärt sammud ja oluline osa tervislikust töökeskkonnast.

Ent sageli jääb tähelepanuta kõige olulisem tegur – töötajate teadlikkus. Kui töötaja ei mõista, miks probleemid tekivad ja kuidas neid vältida, jäävad ka parimad vahendid kasutamata või valesti kasutatuks. Füüsilise töökeskkonna arendamine on vaid üks osa töötajate terviseprobleemide ennetamisel.

Valude ennetamine ei saa toimida ainult tööandja pingutusena – see vajab kolmepoolset koostööd:

  • Tööandja roll on tagada ohutu ja tervist toetav töökeskkond, töökorraldus ja vahendid.

     

     

  • Töötaja vastutus on kasutusele võetud lahendusi mõistlikult rakendada, järgida ohutusjuhiseid ning hoida enda tervist ka töövälisel ajal – sh uni, liikumine, taastumine.

     

     

  • Tervishoiuspetsialisti ülesanne on toetada mõlemaid osapooli tõenduspõhiste teadmistega: anda selgitusi valude põhjustest, hinnata riske ning pakkuda koolitusi, konsultatsioone ning sekkumistegevusi, mis aitavad kujundada arusaama ja praktilisi oskusi valude ennetamiseks.

     

     

Tõhus töötervishoid ei tähenda ainult ergonoomilisi toole või laudu – see tähendab hea tervisekirjaoskusega inimesi.

Ebakvaliteetne koolitus võib teha rohkem kahju kui kasu

Töötervishoiuvaldkonnas kohtab endiselt koolitusi ja nõustamist, mis põhinevad aegunud arusaamadel, poolikutel teadmistel või lihtsustatud soovitustel. Levinud on biomeditsiiniline lähenemine, kus tööga seotud valude põhjustena nähakse eelkõige struktuurseid „vigu“ – kehahoiakut, rühti või istumisasendit. Samal ajal jäävad sageli tähelepanuta psühhosotsiaalsed ja käitumuslikud tegurid, millel on krooniliste valude kujunemisel oluline roll.

Ebakvaliteetses koolituses või tervishoiutöötaja poolt läbiviidavas nõustamises antavad soovitused võivad küll kõlada loogiliselt, kuid nende mõju võib olla vastupidine soovitule. Kui töötajale öeldakse, et tema valu on põhjustatud „valest rühist“ või „valesti liikumisest“, võib see tekitada asjatut ärevust, vältimiskäitumist või liikumishirmu. Tulemuseks võib olla hoopis halvenenud tervisekäitumine ning valu püsimine või süvenemine. Lisaks ignoreeritakse sageli töötaja individuaalset konteksti ja uskumusi.

ebakvaliteetne koolitus valu biomeditsiiniline
Paraku selgitavad paljud spetsialistid ja koolitajad endiselt valu ainult läbi struktuursete põhjuste. Selline lähenemine võib viia pikas perspektiivis häireteni kehatajus, tekitada vältimiskäitumist ning üleüldiselt tervisekäitumise halvenemist.

Tihti näeme, et koolitaja rõhutab, et näiteks kontoritöötaja peab tegema kindlaid harjutusi, kuigi tegelikkuses peaks kehalise aktiivsuse vorm lähtuma töötaja individuaalsetest vajadustest ja eelistustest. Üldistatud soovitused ei pruugi kõnetada ega mõjuda motiveerivalt.

Probleemne on ka see, et paljud ergonoomikakoolitused keskenduvad vaid tööasendite mehaanilisele korrigeerimisele ega käsitle küsimust, miks valu üldse tekib, millised on riskitegurid või kuidas töötaja ise saaks ennetusse panustada. Samuti puudub sageli koolitajal sügavam arusaam kaasaegsest valuteadusest, mis jätab töötajad olulise teadmise ja mõistmise võimaluseta. Seetõttu peaks iga tööandja hoolikalt hindama, kelle teadmiste ja väärtushinnangute põhjal koolitusi tellitakse.

Hea koolitus ei anna ainult infot, vaid muudab mõtteviisi

Valuvarese koolituste eesmärk ei ole jagada etteantud harjutuste nimekirju ega manitseda „õige“ istumisasendi järgimisele. Me keskendume sellele, et osaleja mõistaks, miks valud tekivad, millised tegurid neid mõjutavad ning kuidas igaüks saab ise nende ennetamisse ja leevendamisse panustada – sõltumata ametist või töö iseloomust.

Tõenduspõhiste teadmiste kaudu aitame osalejatel mõtestada ümber juurdunud arusaamu valust – näiteks uskumust, et valu on alati märk kehavigastusest või et liikumine teeb olukorra hullemaks. Meie eesmärk ei ole tekitada hirmu, vaid vähendada ärevust, anda enesekindlust ning tugevdada osalejate võimet oma tervist ise juhtida ja säilitada. Pikaajaline kogemus tervishoius võimaldab meil tuua koolitustel elulisi näiteid kliinilisest praktikast, mis aitavad keerulisi teemasid paremini mõista ja seostada igapäevatööga.

hea koolitus motteviisi muutus valu
Hea valukoolituse lõpuks suudab inimene ise mõista, miks valu tekkida võib ning kuidas ta ise seda mõjutada saab.

Uued toolid, reguleeritavad lauad või tervisehüved on küll märk tööandja heast tahtest ja hoolimisest, kuid püsiva muutuse loob vaid töötaja mõtteviisi muutus. Just sellele me koolitustel keskendumegi.

Soovid tööandjana päriselt panustada töötajate heaolusse ja vähendada tööga seotud valude mõju? Alusta mõtteviisist.

Tutvu Valuvarese koolitustega ja küsi pakkumist.

Kasutatud allikad:

Scroll to Top